ideaalid ja tunded. Rodolphe teadis, et naine tahab kuulda väljamõeldud, liialdatud romantikast ja seda ta ka tegi. Emmale meeldis Rodolphe juures siirus ja otsene armastusavaldus. Bovary arust oli Rodolphe ainuke inimene, kes teda mõistis ja kellele ta võis kõigest rääkida. Ta oli härrasmehelikult nutikas võrgutaja ning Emmaga esimest korda tutvudes teadis ta kohe, et naisel on oma mehega igav ja on valmis armusuhteks. Vastupidiselt Rodolphele oli Emma ametlik abikaasa Charles väga häbelik ja kohmakas mees, kellel oli raske oma naise vastu armastust avaldada. Ta ei olnud naise jaoks eriti atraktiivne ega võluv. Charlesil oli seevastu, aga väga hea meel olla abielus kauni Emmaga, kelle iga liigutus, sõna ja võbelus teda võlusid. Talle meeldis kuulata, kuidas Madame Bovary klaverit mängib või tikandeid teeb. Seesmiselt oli Emma abikaasa, lahke ja rahumeelne
jalga terveks teha. See aga ebaõnnestub ja viimane saab hoopis gangreeni, peale mida tuleb jalg amputeerida. See viib Bovary profesionaalse maine kõvasti alla. Ka Emma tülgastus Charles'i suhtes suureneb ning see tõukab ta veel rohkem Rodolphe käte vahele. Emma muutus Rodolphe suhtes väga pealetükkivaks, ta tahtis tihti kohtuda ning nõudis pidevalt, et viimane oma armastust kinnitaks. Emma tellis kaupmehe Lhereux'i käest kalleid kingitusi ja saatis need siis Rodolphele. Ta tahtis koos mehega põgeneda ning oma tütre kaasa võtta. Rodolphe hakkas aga Emmast tüdinema ning saatis talle viimasel õhtul enne plaanitud lahkumist kirja, et ei saa Emmaga põgeneda. Emma sattus uude kriisi ja oli endalt peaaegu elu võtmas. Ta jäi väga haigeks ning elas Rodolphe lahkumist raskel üle. Kuna Emma oli mõtlematult laristanud ja ka tema ravikulud osutusid suurteks võttis Charles tähtajalise laenu. Lisaks otsustas ta Emma vahelduse mõttes
kaebama. Asi läks nii hulluks, et jalg tuli amputeerida, selleks tuli Yonville hr. Canivet. Emma tunneb tülgastust oma mehe asjatundmatuse suhtes ja süveneb veelgi kirglikumalt oma afääri Rodolphe'iga. Ammu polnud Rodolphe Emma juures käinud kuid ühel õhtul ilmutas ta end. Emma pingutas, et suhe Rodolphega püsiks tegi kingitusi, hr. küll ei tahtnud neid väga vastu võtta. Emma kinkis ka Hippolyteile 2 puujalga, mille Charles pidi kinni maksma. Emma avaldas Rodolphele armastust ning nõudis seda ka vastu. Vanaproua B põgenes poja juurde vahepeal. Ämma ja minia läbisaamised polnud just kiita ning Emmal viskas see üle. Õhtul Rodolphega kokku saades otsustasid nad põgeneda. Järgnevad poolteist kuud tegid nad selleks ettevalmistusi. Mees osapool lükkas seda aega paar korda edasigi. Peagi aga tunneb vaevatud Rodolphe, et teda ei paelu enam Emma nõudvad kiindumused. Rodolphe hakkas aga Emmast tüdinema ning päev enne minekut kirjutas ta
annaabi.ee 
