Türgi
Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse
tagajärjel- nii otseselt (metsalangetuse ning põlluharimise tõttu) kui ka kaudselt
(rohutoiduliste koduloomade tegevuse tõttu).
Musta mere rannikul on palju sademeid, puudub suvine põud ning talved on leebed- seetõttu
leidub seal palju erinevaid puuliike, nagu näiteks valgepöök, kastan, kuusk, lepp. Samuti on
Türgis palju põõsastaimi, nagu näiteks rododendror, loorber, astelpõõsas, sarapuu.
Kuivematel aladel (stepi-rohumaadel) moodustub heitlehine metsavöönd, kus leidub selliseid
puid, nagu tamm, kadakas, mänd, nulg.
Kliima
Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks
sellele, milline on ilm sisemaal. Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning
kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm,
olenevalt täpsest asukohast
annaabi.ee 
