Referaat: romantism kirjanduses
Hoidjale
Oh kaitselmus mu karmis elus,
mu armas memm, mu hoidja hea!
Kesk männimetsi vaikses pelus
mind ootad, kallis kulupea.
Sa akent silmist lasta kardad
just nagu hoolas vahimees.
Peost tihti sülle vaovad vardad,
kui vaatad teed, mis mustab ees.
Sa kaugeid radu rändad vaimus
ja ikka raske on su rind:
suur mure, mingi häda aimus
nii ööl kui päeval rõhub sind.
On aru saada, et luuletaja armastab oma hoidjat väga. Luuletus on pühendatud Arina
Rodionovale. Autor räägib hoidjast, kes ootab teda ja ei lase ta akent silmist. Puskin tunnetab,
et hoidjal on hingel mingi suur mure.
Kasutatud on ristriimi.
Epiteeli on kasutatud vaid ühel korral: armas memm.
Luuletemaatika isamaa
Tsaadajevile
Ei kauaks arm me rinda mahtund.
Ei vaikset kuulsust ihka hing.
Noorpõlve lootused on lahtund
kui uneuim, kui uduving.
Kuid veelgi hõõgub kogu aja
meis soov ka võimu surve all
koos välja minna õhinal
niipea, kui isamaal on vaja.
annaabi.ee 
