59. Kooperatiivne ettevõtlus. • Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus on võrgustikmajanduse üks vorme, mille juured ulatuvad üle 150 aasta taguse Inglismaani. Tänapäevase kooperatiivse tegevuse alguseks loetakse sageli Rochdale linna kangrute poolt 1844. a loodud kooperatiivkauplust, mis rajati sihiga pakkuda töölistele mõistliku hinnaga tooteid. (Esimene kooperatiiv, mis tegutses edukalt pikema aja jooksul.) Rochdales töötati välja ja sõnastati esimest korda ühistegevuse põhiprintsiibid, mis tugevasti mõjutasid selle tegevuse edasist arengut. Kasutati püsivaid hindu, sularahakaubandust (st ei müüdud võlgu, sellega “hariti klienti”, ei lastud tal sattuda võlaorjusse), kasumliku tegutsemise korral tagastati osa rahast vastavalt ostude mahule kooperatiivi omanikele. Esialgu oli levinuim tarbijate ühistegevus kooperatiivkaupluste vormis. Neid rajas eriti just
60. Kooperatiivne ettevõtlus. Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus on võrgustikmajanduse üks vorme, mille juured ulatuvad üle 150 aasta taguse Inglismaani. Tänapäevase kooperatiivse tegevuse alguseks loetakse sageli Rochdale linna kangrute poolt 1844. a loodud kooperatiivkauplust, mis rajati sihiga pakkuda töölistele mõistliku hinnaga tooteid. (Esimene kooperatiiv, mis tegutses edukalt pikema aja jooksul.) Rochdales töötati välja ja sõnastati esimest korda ühistegevuse põhiprintsiibid, mis tugevasti mõjutasid selle tegevuse edasist arengut. Kasutati püsivaid hindu, sularahakaubandust (st ei müüdud võlgu, sellega “hariti klienti”, ei lastud tal sattuda võlaorjusse), kasumliku tegutsemise korral tagastati osa rahast vastavalt ostude mahule kooperatiivi omanikele. Kooperatiivi eesmärgiks on eeskätt toetada oma liikmete äritegevust ja majapidamist.
iseseisev ettevõtja vältimatult kohtab. 49. Kooperatiivne ettevõtlus. Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus on võrgustikmajanduse üks vorme, mille juured ulatuvad üle 150 aasta taguse Inglismaani. Tänapäevase kooperatiivse tegevuse alguseks loetakse sageli Rochdale linna kangrute poolt 1844. a loodud kooperatiivkauplust, mis rajati sihiga pakkuda töölistele mõistliku hinnaga tooteid. (Esimene kooperatiiv, mis tegutses edukalt pikema aja jooksul.) Rochdales töötati välja ja sõnastati esimest korda ühistegevuse põhiprintsiibid, mis tugevasti mõjutasid selle tegevuse edasist arengut. Kasutati püsivaid hindu, sularahakaubandust (st ei müüdud võlgu, sellega "hariti klienti", ei lastud tal sattuda võlaorjusse), kasumliku tegutsemise korral tagastati osa rahast vastavalt ostude mahule kooperatiivi omanikele. Esialgu oli levinuim tarbijate ühistegevus kooperatiivkaupluste vormis. Neid rajas eriti just