“Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel”
masinaks, tema filosoofiat iseloomustas keha ja vaimu lahusus, suhtumine et keha ei
hoia funktsioneerimas midagi hingelist ning see pani aluse roboti müüdile. Me
käsitleme ka oma kehasid kui masinaid, vahetame organeid kui varuosi või asendame
vigastatud ja kulunud kehaosad kunstlike, mehaaniliselt loodud elektrooniliste
mehhanismidega, justkui robot-organitega. Kõik uued tehnoloogilised lahendused on
alati leidnud kasutamist ka kunstis. Robootilise kunsti arengu algust seostatakse
teatrikunstiga, milles saab omavahel siduda mitut kunstiliiki. Esimesed sellekohased
näited, kus on kasutatud isetoimivaid masinaid pärinevad 5000 aasta tagusest Hiinast,
kus ehitati mehaanilisi mänguasju ja orkestreid. Ka geniaalse kunstniku Leonardo da
Vinci loomingust leiame teatriga seonduvaid roboteid, näiteks kõndiv lõvi ja sõdur.
XX sajandi teine pool tõi kaasa robootilise kunsti integreerimise infotehnoloogia ja
muu tippteadusega
annaabi.ee 
