Eesti uusaeg (1710-1900)
eelnevatel aastatel. Teine asi, mis Peetrile selgeks sai, oli see, et Tallinn ei sobi
sõjasadamaks, eelkõige looduslike olude tõttu. Tallinn oli küll lahelinn, aga avatud
kõikidele tuultele. Peeter aga ei jäta jonni ning tema eluajal neid töid üsna
intensiivselt tehakse. Kui keiser sureb, siis ehitustegevus aeglustub. Alles 18. sajandi
lõpupoole võetakse probleem uue intensiivsusega üles.
Tallinna hädad saavad ajendiks, et rajada üks teine sõjasadam. 1712. a Roberviki
(tulevasse Paldiskisse). Nurgakivi 1715. Tööd venivad, tsaari surres valmis ei ole,
tööd aga jätkuvad pidevalt. Esimeseks tõsiseks tagasilöögiks saab 1764. aasta
Katariina külaskäik, kes leidis, et tegemist on riigi raha raiskamisega. Kohapeal
teatab, et on töödega rahul, tagasi koju minnes aga teatab, et tööd tuleb lõpetada.
Ametlikult saab Paldiski oma nime 1762. aastal. Paldiski tsiviilelanikkond hakkab ka
aja jooksul tekkima
annaabi.ee 
