Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
juba sel ajal nende mahavaikimine või lakeerimine.
1855 asus troonile tsaar Aleksander II. Kui seni oli perioodika asutamise
palvekirjadele reeglina eitavalt vastatud, siis "Perno Postimehe" ja "Tallorahwa
Postimehe" load saadi hõlpsasti. Nende algatajaks oli Jannsen, kes esialgu valis
koolmeistri ameti tõttu Pärnu väljaande, siis aga otsustas oma edukust hinnata osates
Tartus "Tallorahwa Postimehe" uue nime all üles äratada.
Johann Voldemar Jannsen nimetas tsensoreid "roakatsujateks" ja selgitas, et mõned
asjad jäävad ikka jalgupidi "kitsa värava" vahele kinni. 1869 viidi Liivimaal ilmuva
trükisõna tsenseerimine Riiga.
Trükiasjade peavalitsus suhtus Eesti Postimehesse soosivalt - kuna tsensor oli Riias,
lubati uudiseid võtta vene ja saksa lehtedest. Ka järeltsensuur oli Jannsenile soosiv,
kuna samal ajal võideldi vene ajakirjanduses balti erikorra vastu. Taoline poliitika
kestis Aleksander III venestamispoliitikani. Sakalat soosis Trükiasjade Peavalitsus
annaabi.ee 
