Hobusekasvatuse loengud
Hetman oli väga hea pärandamisvõimega. Ja ka tema järglased andsid
omadusi ilusti edasi. Nad olid keskmise suurusega, küllalt tiheda, kuiva ja tugeva konstitutsiooniga.
Seejuures ka hea liikuvusega ja vähenõudlik.
Kolmandal perioodil 1908-1920 kinnistati Norfolk-roadsteri omadusi ja kasutati ka juurde ida-
friisi.
19 saj lõpus (1896) pandi alus ka taluhobuste (suguhobuste) ülesmärkimisele. Siiski peab ütlema,
et sel perioodil oleks kasutatud veel tori-roadstereid, kuid neid ei saadud kätte. Vabadussõja ajal hobuste
arv langes.
Neljas periood algas peale 1920-daid, kui tuli Mihkel Ilmjärv, (kes oli loomaarst) Torisse ja võttis
kasutusele tagasiristamise eesti hobusele. Hetmani järglased paaritati eesti täkkudega. Ning kasutati ka
inbriidingut. 30-te põhiteema oli soode üles harimine ja kuivendamine. Ja kuna traktoreid ei jätkunud, siis
hakati tori hobust kasutama. 1920 loodi ju Viljandisse tori hobuste Kasvatuselts
annaabi.ee 
