Heiti Talvik
proovilepanekut. Sellega seoses võimendub juba "Palavikus" ettetulnud religioossete
motiivide ja sümbolite tähendus.
Tuut-tuut (1925)
Tuut-tuut oleks justkui inimene, kes minu elus rolli mängiks ja kaoks. See
inimene oleks väga hea, rõõmu toov./.../ Tuut-tuut! Maa lillist lõkkas. /.../ /.../Veel
kumas kõrvus hele naer, siis jälle harras vaikus/../. See inimene oli justkui mu sõbe
rnoorusest, kes kadus mööda vurisedes kui üks auto ning temast maha jäi palju nagu
salmis öeldud /.../ Paks tolm vaid jäi ta teele./.
Milleks mulle tiivad...(1926)
Äärmiselt enesekriitiline ja surmale vihjav luuletus. Kõik hea lükatakse tagasi,
tuues põhjuseks, et see hullutab meelt ja hiljem maksab kätte. Et eluajal ei leiakski
inimene rahu, ainult hauas surnuaia kõrval. Luuletus on üsna sobiv iseg tänapäeva, et
annaabi.ee 
