Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Isoelektrilisest punktist happelisemas keskkonnas (näiteks HCl juuresolekul) on karboksüülrühmade dissotsiatsioon tagasi trjutud ja makromolekulid sisaldavad philiselt positiivselt laetud rühmi (-RNH3+). Valgu molekulil on nüüd positiivne laeng ja elektroforeesil liigub ta katoodile. Lahuses HCl sisalduse suurenemisega kasvab amiinorühmade dissotsiatsiooniaste. Tulemusena kasvavad ( -RNH3+) rühmade vahelised tukejud ning polüamfolüüdi molekulaarne kera muutub sirgemaks. Sellega kaasneb viskoossuse kasv ja lahuse hägususe vähenemine. Krgel HCl kontsentratsioonil (suurel kloriidiooni sisaldusel) väheneb aluseliste rühmade dissotsiooniaste
Sellega rõhutatkse asjaolu, et amiin on reageerinud vesinikkloriidhappega, mille tulemuseks on vees lahustuv lõhnatu ravim. Veel mõningaid omadusi 1. Füüsikalised omadused: · Lahustuvus soltub ahela pikkusest. · Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel norgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: · Reaktsioon veega RNH2 + H2O RNH3+ OH- RNH3+ + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniuhenditega: NH3 + CH3CH2Br CH3CH2NH3Br see reageerib alustega: CH3CH2NH3Br + NaOH CH3CH2NH2 + NaBr + H2O (seda protsessi saab järkata) · Amiini saamine alkoholist: CH3CH2OH + NH3 CH3CH2NH2 + H2O CH3CH2NH2 + CH3CH2OH (CH3CH2)2NH2 + H2O Nukelofiilide tugevus reastatult: 1. amiinid 2. alkoholid 3. halogeenide ühendid.
SO2(g) + 2 H2S(g) = 3 S(l) + H2O(g); H= - 142.8 kJ 1. Etanoolamiin-meetod: 40-50°C juures ja lahuse 1)liht-ehk elementaarväetised 2)kompleksväetised (2 või Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist: regenereerimine 120°C juures rohkem elementi. Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete CO2 + 2 RNH2 + H2O = (RNH3)2 CO3 Väetised, mis sisaldavad 30% või rohkem N+P 2O5+K2O lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus CO2 + (RNH3)2CO3 + H2O = 2 RNH3HCO3 on kontsentreeritud, < 30% - tavalised. Väetise segude püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et R is a group OHCH2CH2- koostis väljendatakse %-des N, P2O5 ja K2O.
annaabi.ee 
