Eesti Vabariik aastail 1920-1933
Julgeolekuriskide vhendamiseks
ritati parandada suhteid vimalike vastastega, Venemaa osas aga erilist edu
ei saavutatud. Sjalis-poliitiline Balti liit, mis loodeti 1920. aastail luua
koosts Soo-me, Lti, Leedu ja Poolaga, ji omavaheliste vastuolude tttu
ainult unistuseks. Kll aga slmiti 1923.a. Eesti-Lti kaitseliiduleping.
1930. a. judis Eestisse USA-st alguse saanud lemaailmne majanduskriis, mis
kige raskemini avaldus siin 1933. a. suvel, olles iseseisvusperioodi rngim
majanduslangus. Esmajoones tabas kriis Eesti peamist majandusharu
pllumajandust, talude majandusraskused tid kaasa tsised probleemid ka
teistes majandus- harudes. Suur osa rahvast muutus ostujuetuks, paljud
ettevtted lksid pankrotti, kiirelt tusis ttute arv (1932.a. oli neid 32
000). Kriisi letamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati
ulatuslikult pllu-mehi, ttute abistamiseks korraldati hdaabitid. Kriis
hakkas taanduma alles prast seda, kui Jaan Tnis-soni valitsus tegi 1933.a.