Islam
kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui
muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang. Islami ajastu
itses
1600. aastani, mjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt,
sjaliselt. Maailmas
on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk
peale
Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui kski teine
usk,
kasv pole tnaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest heusklike beduiinide
keskel,
kelle rndav eluviis tagas selle, et inimesed kisid ksteisega palju lbi
ning vahetasid
teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste
palju
viksem humanism neile ei meeldinud, siis nad plgasid kristlust. Beduiinid ei
uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle
elu
le valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma tlemisi preestrite kaudu. Sel ajal
oli
Araabia poolsaarel veel teisigi ht jumalat thtsaks pidavaid uske, niteks
judaism
annaabi.ee 
