võimaldades neil selle tulemusena hiire immuunsüsteemile vastu seista. 1944. a. näitasid Oswald Avery, Colin MacLeod ja Maclyn McCarty, et Streptococcus pneumoniae avirulentsete R- tüüpi rakkude transformeerumist S-tüüpi virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA. Nad isoleerisid S-tüüpi pneumokokkidest DNA. Kuna DNA preparaat võis sisaldada ka RNA-d ja valke, töötlesid nad seda erinevate ensüümidega, mis degradeerisid valikuliselt kas DNA (DNaasid), RNA (RNaasid) või valgud (proteaasid) ning uurisid töödeldud preparaadi võimet transformeerida R-tüüpi rakke virulentseteks. Selgus, et transformatsioonivõime oli kaotanud ainult see preparaat, mida oli töödeldud DNaasiga. Järelikult osutus geneetilise informatsiooni kandjaks DNA. 2. DNA ja RNA struktuur. Nukleiinhape (DNA või RNA) on polümeer, mis koosneb nukleotiididest. Igas nukleotiidis sisaldub fosfaatrühm, 5- süsinikuline suhkur (pentoos) ja tsükliline lämmastikalus
rakkudeks, võimaldades neil selle tulemusena hiire immuunsüsteemile vastu seista. 1944. a. näitasid Oswald Avery, Colin MacLeod ja Maclyn McCarty, et Streptococcus pneumoniae avirulentsete R-tüüpi rakkude transformeerumist S-tüüpi virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA. Nad isoleerisid S-tüüpi pneumokokkidest DNA. Kuna DNA preparaat võis sisaldada ka RNA-d ja valke, töötlesid nad seda erinevate ensüümidega, mis degradeerisid valikuliselt kas DNA (DNaasid), RNA (RNaasid) või valgud (proteaasid) ning uurisid töödeldud preparaadi võimet transformeerida R-tüüpi rakke virulentseteks. Selgus, et transformatsioonivõime oli kaotanud ainult see preparaat, mida oli töödeldud DNaasiga. Järelikult osutus geneetilise informatsiooni kandjaks DNA. 52 Tõendid selle kohta, et bakteriofaagi T2 geneetiline informatsioon on talletatud DNA-s
―― 300S Selle eellasRNA moodustab iseloomuliku sekundaarstruktuuri. Järjestused, mis on 16s rRNA, 23 S rRNA ja tRNA „otstes“ on järjestused, mis paarduvad homoloogiliselt. Tekkivad kaksikahelad on äratuntavad Rnaas III-le. St eellasRNA sisaldab eelpool mainitud RNA-de lõike endas ja need kleepuvad kokku, moodustades lingusid, mida lõikavad kleepumiskohast lahti Rnaas III-ed ja moodustavad subühikuid → vabanevad 16S rRNA ja 23S rRNA eellased. Peale Rnaas II rakenduvad järgmised Rnaasid, mis on tundlikumad ribosoomi valkude seondumisele. Kui on ribosoomi valgud, siis ei lõika. Lõikab sealt, kust ribosoomi valke pole seondunud. Rnaas P – spetsiifiliselt lõikab tRNA 5’otsa. Koosneb kahest subühikust: RNA ja valk. Lõikamise määrab katalüütiliselt aktiivne RNA. Valk kiirendab produkti vabanemist. Rnaas E – suur molekul. Seotud degradosoom. Osaleb 5’ S rRNA protsessimises. Degradosoom lagundab RNA-d. Ribosoomi RNA-st on 1% modifitseeritud nukleotiide
rakkudeks, võimaldades neil selle tulemusena hiire immuunsüsteemile vastu seista. 1944. a. näitasid Oswald Avery, Colin MacLeod ja Maclyn McCarty, et Streptococcus pneumoniae avirulentsete R-tüüpi rakkude transformeerumist S-tüüpi virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA. Nad isoleerisid S-tüüpi pneumokokkidest DNA. Kuna DNA preparaat võis sisaldada ka RNA-d ja valke, töötlesid nad seda erinevate ensüümidega, mis degradeerisid valikuliselt kas DNA (DNaasid), RNA (RNaasid) või valgud (proteaasid) ning uurisid töödeldud preparaadi võimet transformeerida R-tüüpi rakke virulentseteks. Selgus, et transformatsioonivõime oli kaotanud ainult see preparaat, mida oli töödeldud DNaasiga. Järelikult osutus geneetilise informatsiooni kandjaks DNA. Tõendid selle kohta, et bakteriofaagi T2 geneetiline informatsioon on talletatud DNA-s Lisatõendid selle kohta, et geneetilise informatsiooni kandjaks on DNA, avaldasid 1952. a. Alfred Hershey ja Martha Chase
annaabi.ee 
