Kostja vastus
kindel, et hageja täidab enda krediidilepingutest tulenevat kohustust ja annab kostjale raha.
Võlatunnistuses endas on küll kirjas, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kuid
tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb analüüsida võlatunnistuse andmise põhjust ning
eesmärki, lepingueelseid läbirääkimisi ja poolte huve ning võlatunnistuse sõnastus ei ole
sealjuures määrava tähendusega (RKTsKO 3-2-1-15-09). Võlatunnistusi koostades ei olnud
kostja eesmärgiks luua uut kohustust, vaid kinnitada kohustust, milles krediidilepingutes
kokku lepiti. Kuna krediidilepingud sõlmiti suuliselt, siis olid võlatunnistused ainsaks
kirjalikuks tõendiks sellele, milles täpsemalt pooled omavahel kokku leppisid. Kuna kostja
leiab, et laenulepingud olid tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel, siis on tühised ka mõlemad
deklaratiivsed võlatunnistused.
2