Geneetika I kordamisküsimused
Geenidevaheline rekombinatsioonisagedus, mis jääb alla 2025%, kajastab
nendevahelist distantsi täpselt. Kui sagedus on üle 25%, on tegelik vahemaa pikem.
Pikema vahemaa puhul võib toimuda mitmeid ristsiirdeid, millest osa jäävad
arvutustest välja (nt homoloogiliste kromosoomide tütarkromatiidid on geneetiliselt
identsed ja seega ei teki mingit silmnähtavat erisust). Tegelik distants on seotud
sellega, et mida kaugemale jäävad geenid, seda suurem on RKsagedus.
RK toimub väiksema tõenäosusega kromosoomi otste lähedal ning tsentromeeri
piirkonnas geneetilisel kaardil on need alad kokku surutud. Ülejäänud regioonid,
kus RS toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud.
33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine
ristsiirete uurimisel.
Katsed pagaripärmiga tõendasid, et iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast
kromatiidist kaks rekombinantsed.