Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
tütar/t, tütar/de. Osa varasemaid kahetüvelisi sõnu on tänapäeval muutunud ühetüvelisteks, nt
*kõnek > *kõnekta > kõnet. Tüve silpide arvu saab üldjuhul ainsuse omastavast käändest,
nimetavast vaid siis, kui sõna lõpeb nimetavas vokaaliga. Mõnel sõnal tuleb lisaks vaadata ka
14
ainsuse osastavat, kui nimetav ja omastav on ühesilbilised, nt sõnad nagu jõud, pood, roog, nt
roog : roo : roogu < *rko : *rgon < *rkoda.
Ühesilbilisi tüvesid on väga vähe: puu-ja koi-tüüp ja asesõnade osastava käände tüvi, nt ke/da,
mi/da.
Tüvevokaal - on sõnatüve lõpul olev vokaal. Enamikul sõnadel avaldub see ainsuse
omastavas käändes, st omastava käände lõpuvokaal ongi tüvevokaal. Laadivaheldus toob
aga sageli kaasa vokaalimuutusi ja sellisel juhul tuleb vaadata ka osastavat käänet, nt lugu :
loo : lugu, mägi : mäe : mäge, jõud : jõu : jõudu. Laadivaheldusliku s-ga sõnad on e-
annaabi.ee 
