MUINASAEG EESTIS
Kivist esemeid hakati valmistama sama kujuga
nagu pronksesemed. Eesti aladel pronksi algaineid polnud. Pööre toimus umbes 1100 eKr, on
võimalik rääkida uutest nähtustest Eesti pinnal. Pronksiaja teine pool on leiduderohkem, uut
laadi muistised.
Aastast 1100 eKr hakati rajama Eesti aladele kindlustatud asulaid. Leiukohad Põhja-Eestist
või Saaremaalt(rannikupiirkonnad). Läbi uuritud on 5 kindlustatud asulat Asva, Kaali, Iru,
Narva-Joaoru, Ridala. Need asulad olid rjaatud looduslikult hästikaitstud kohta, olid piiratud
paekivist müüriga või puidust taraga. Tarast seespool asusid palkehitised, kindlustatud asulat
on kasutatud pidevaks elamiseks. Asulast leitud leidude põhjal järeldus pronksiajal muutus
karjakasvatus ja põlluharimine peamisteks elatusaladeks. Asulas elasid pealikud, kes
kontrollisid ümbruskonda, pigem oli kontroll kaubanduse ja käsitöö üle. Asulad olid ka