uuendati kogu õiguskorraldus; armee kasvas 200000ni; jätkus merkantelistlik majanduspoliitika; kaotas pärisorjuse; Friedrich Wilhelm- Brandenburgi nimekaim valitseja, tema valitsusajal ehitati välja pealinnBerliin, kokkuhoidlik ja kitsi, läinud ajalukku äärmusliku merkatilismi esindajana, kärpis kulutusi, sissetuleku kulutas sõjaväele, kandis mundrit ja pälvis nimeks sõdurkuningas; disipliin ja rivisamm pärinesid temalt; arendas välja Preisi bürokraatia; lemmikväljend oli mitte targutada Ivan IV- Ivan Julm, esimene moskva tsaar; toetus isiklikele lähikondlastele ja teenisaadlitele; tahtis vallutada balti riigid, vallutas tatari khaaniriigid; tappis oma poja tüli käigus; Vale Dimitri- Grigori Otrepjev nimetas end ivan julma pojaks Dimitriks; ta kukutati ja tapeti; Peeter I- tõi pöörde venemaa arengusse; sihiks oli euroopalike kommete juurutamini,
Aadlikud suunati ohvitseridena sundteenistusse. Kuningas ise riietus mundrisse ja kontrollis alatasa sõdurite väljaõpet. Mitte asjatult ei nimetatud Friedrich Wilhelmit ,,sõdurkuningaks" (Soldatenkönig): tema valitsusaja lõpuks oli Preisimaa armees 80 tuhat meest, mis moodustas 5% elanikkonnast ning ületas Euroopa sõjaväe ja elanikkonna tavapärase suhtarvu (1%) viiekordselt. Ka kurikuulus preisi kord ja distsipliin, rivisamm aga ka kadalipukaristus on pärit Friedrich Wilhelm I ajast. Omaette vaatamisväärsus oli kuninga kaardivägi, mis koosnes üle kogu Euroopa värvatud eriti pikakasvulistest meestest. Loonud Preisimaa hiigelarmee, ei osalenud kuningas ometigi üheski vallutussõjas. Siingi oli põhjuseks Friedrich Wilhelmi kasinus ja kokkuhoidlikkus: vallutussõjad nõudnuks suuri kulutusi nii rahas kui elavjõus.
annaabi.ee 
