Suurbritannia
Põhja-Iirimaa pinnamood on vahelduv. Mererannal paikneb seal omapäraseid basaltkaljusid, mis
moodustavad niinimetatud Hiiglaste trepi.
Et kliima on pehme ja mereline, ei teki madalikel püsivat lumikatet, seda on ainult Põhja-Soti
mägismaal. Mägede läänenõlvul sajab 1000-3000mm aastas. Sageli on pilves, tuuline ja udune.
Kõige päikesepaistelisem on Kagu-Inglismaa, kus sajab 600-700mm aastas. Seda piirkonda
nimetatakse ka Inglise Rivieraks (nagu on Prantsusmaal Prantsuse Riviera).
Suurbritannia jõed on lühikesed ja veerikkad. Paljusid ühendavad kanalid. Järved on väikesed,
järverohkeimad piirkonnad on Cumberland ja Sotimaa. Mets hävitati valdavalt juba 16.-19.
sajanditel, nüüdisajal katab see ainult 5-7% riigi pindalast. Ometi jätab Suurbritannia teede äärde
istutatud puude, parkide ja hekkide tõttu metsase maa mulje. Madalikel laiuvad põllud ja
kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad.