Tiit Lauk humanitaar
H. Speegi kiire tõus on seda tähelepanuväärsem, et tema muusikaline haridus oli küllaltki
napivõitu, kõik oma oskused nii muusikuna-improvisaatorina kui arranžeerija ja orkestri-
juhina oli ta omandanud autodidaktina, ilma märkimisväärse professionaalse abita. Arran-
žeerijana võttis ta “teatepulga” üle Priit Veebelilt, kes 1940. aastate algul enam palju sellega
ei tegelenud, klarnetisti-saksofonistina aga loetakse H. Speeki esimeseks vabalt improvisee-
rivaks puhkpillimängijaks Eestis (pianistide seas oli neid juba varemgi). “Improviseerimine
sobis mulle nagu kinnas kätte,” on ta seda ise kommenteerinud.
Hans Speegi küllaltki lühike elukutselise džässmuusiku tee lõppes Eestist lahkumisega 1943.
aasta sügisel. Juba 1939. aastal oli ta astunud Tallinna Tehnikaülikooli, jõudnud 1944. aasta
kevadel Soome kaudu Rootsi, keskenduski ta uuele erialale, õppides arhitektiks. Ka selles