Pariisi seltskonnaelu iseloomustus
Selleks et pürgida tippu oli vaja
olla külma südamega ning halastamatu. Kõik oli võlts, kõike mis oli tõeline nagu
näiteks armastus kellegi vastu seda tuli varjata , sest seda peeti nõrkuseks.
Teoses on öeldud nii: ,, Kui teil aga peaks tekkima tõeline tunne kellegi vastu, siis
varjake seda nagu kallist vara , ärge sellest kuidagi märku andke, muidu olete
kadunud". Ainult seltskonda põlates jäädi seltskonnas ellu.
Samuti oli Pariisi seltskonnas rivaaltsemist , kõik võistlesid omavahel. Oluline ei
olnudki isegi sugulus, sest Balzaci raamatus on õed üksteist maha salganud, kuna
üks võeti mehe seisuse tõttu seltskonda vastu, aga teine õde mitte. ,, Neid
lahutab kuristik , nad ei pea õde enam õeks, nad salgavad teineteise maha...".
Menu pärast tehti kõike, isegi enda lähisugulast põlati ja kadestati, sest kõik
ihkasid ainult kuulsust ja menu. ,, Pariisis on menu kõik- on võimu võti". Kui