Järgmiste sajandite jooksul vallutas Rooma Etruria, tungis sisse rikaste kreeklaste kontrolli all olevatele aladele põhjas ning võitis kartaagolasid mitmetes lahingutes, mis on ajalukku märgitud Puunja sõdadena. Võit Kartaago üle tõi Rooma valdustesse ka Hispaania. Selleks ajaks oli suurem osa Kreeka maismaast Rooma kontrolli all. Rooma võimu muutumine ja langus. Tavatu rikkuse omamine tõi kaasa omi probleeme. Rooma rebiti tükkideks suurte rivaalitsemiste tõttu. Rivaalitsemised kasvasid nii suureks, et sõjavägi haaras võimu. Lõpuks oli imperaatori roll loodud. Kuid teise sajandi lõpuks pKr. oli imperaator oma edu ohver. Imperaator Diocletian jaotas Rooma kaheks pooleks. Ida poolt valitses Bütsants(tänapäeva Istanbul), Bütsants oli juurdepääs Aasiasse ja Euroopasse. Bütsantsist sai maailma rikkaim ja suurim linn. Rooma samalajal aga muutus aasta aastalt nõrgemaks. Tumedad ajad
Vastu Vidya (arhitektuuriteadus) kohaselt paigutuvad varnad ilmakaarte järgi ja braahmanid elavad templi lähedal, põhjas, kõige soodsamas suunas. Tänapäeva India linnades ja külades on tajutav neile reeglitele vastav ruumi ühiskondlik jaotus, aga kastikuuluvus annab eelkõige inimesel identiteedi, mis valitseb tema suhteid teistega. Põhiseaduse kohaselt peab India riik kohtlema kõiki religioone ühtemoodi ja võitlema religioossete rivaalitsemiste vastu, nagu ka igasuguse kastkuuluvusega seotud diskrimineerimise vastu, praktiseerib aga siiski positiivset diskriminatsiooni gruppide suhtes, mida tunnustatakse madalamatena. Umbes 250 miljonit indialast jääb seisustest väljapoole. Nad on vaesed ja hariduseta ning ühiskonnast ja usuelust eemale tõrjutud. Enda kohta kasutavad nad sõna ,,dalit" ehk ,,puutumatu". Seisuslik diskrimineerimine on Indias keelatud 1950. aastast ning viimasel ajal on puutumatud