Lex Frisionum (allika analüüs)
Vastupidiselt pidi talupoeg, kes oli
tapnud aadliku, enda süütust tõestama 35 vandujaga. Lääne- ja Ida-Friisias oli erinevused
veelgi suuremad: suhted võisid olla vastavalt 2 ja 47 (I: 4 ja 8). Vande-abilistega
heastamine tundub kerge moodusena süüdistusest pääsemiseks. Kuid kui keegi andis
valevande ja see tõestati, siis järgnesid suured trahvid, ka vande andjatele (X:1). Vannet
võidi anda kas rõivastuse, või tõsisematel juhtudel reliikvia peal (III: 5-6 ja XII: 1-2).
Skeltana Riucht räägib kuidas vanne rõivastuse peal käis nii: ``Ta peab vasaku käega
tõstma oma vasaku mantli käänist ja panema kaks parema käe sõrme sellele ja siis
anduma`` (Algra, 2000, lk 333)
3. Allikas ja kristlus
Lex Frisionum kodifitseeriti ülemineku ajal: paganlikud friislased ristiusustati neil
sajanditel. Seda üleminekut on ka seaduses märgata. Ühelt poolt sisaldab ta selgeid
kristlikke elemente: trahvide süsteem (mitte enam veritasu), kristlikel reliikviatel