Soome kirjanduse ajalugu
Kõige tuntum keskaegne soome ballaad "Annikainen" käsitleb võrgutaja ja võrgutamise
teemat irooniliselt: Turu kodanikuneiu kurdab, kui palju vaeva ja raha ta on kulutanud oma
peigmehe peale, kes on linnas talvitav ja kevadel ärapurjetav hansakaupmees. Jumalisa ja
Neitsi Maarja on naise poolel, on arvamusel, et naine ei ole tõesti oma investeeringule
vastutasu saanud ning lasevad mehel tormis hukkuda.
Seisukohtadelt ebakristlik teos kuulus Ritvala helka-pidustuste, katoliku aega tagasiulatuva
kevadrituaali programmi, lisaks kahele muule ballaadile ja "Mataleenale".
"Neiu ja lohe" looja võitleb meheliku kaksikmoraali vastu mõistuslikumate, lõbusa paroodia
relvadega, käänates legendi, muinasjutu ja ballaadi põhikujundi pahupidi. Lurjusteks on
noormees ja kuningas, päästjaks lohe. Runo viimased read viitavad loomisajale: 16.sajandi
algul möllas Soome lõunarannikul Rootsi ja Taani vaheline meresõda.