Biosemiootika: Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedava peatüki kokkuvõte
Näiteks toob ta inimese
raku, millel on üksikult väike semiootiline vabadus, kuid nendest rakkudest koosneval
inimesel on hulga suurem semiootiline vabadus.
Toetudes Gregory Batesoni definitsioonidele mängust ning rituaalist, seletab Hoffmeyer, et
evolutsiooniprotsess sisaldab peale tuntud valikuteooria ka nö looduslikku mängu. Autor
kirjeldab looduslikku mängu erinevate liikidevaheliste suhete otsimise ja uurimisena. Pärast
mainitud mängu võivad suhted kinnistuda ehk ritualiseeruda, muutudes instinktiks.
Hoffmeyeri näide taolisest järgnevusest hõlmab sipelgaliike, kes on evolutsiooni käigus
sattunud tugevasse sõltuvussuhtesse seentega, mida nad aitavad kasvatada. Nüüdseks sõltuvad
neist mõned liigid seentest nii palju, et ei saaks ilma nendeta elada.
Evolutsiooni biosemiootiline tuum
Hoffmeyer seletab Conrad Waddingtoni epigeneetilise maastiku abil, et evolutsiooni piisavaks
seletamiseks ei kõlba vaid looduslik valik
annaabi.ee 
