Kultuuri uurimise alused, kordamisküsimused, Ott Karulin
Käsitledes kultuuri süsteemina võrdleme me seda tekstida, struktuurse süsteemina. Need on
kokkuleppelised reeglite kogumid, hierarhilised struktuurid, märgisüsteemid ja tähendusloome
mehhanismid. Kultuur on selles käsitluses piiritletud, sidus tervik. Uurija fookuses on
kultuurilise tähenduse stabiilsed, etteantud, reguleerivad vormid ja koodid.
Käsitledes kultuuri tegevusena on ta praktiline nende süsteemide realiseerimine või muutmine.
Me saame kultuuri võrrelda rituaalsusega, etenduslikkusega, õpitud käitumisega, argite või
pidulike toimingutega. Reguleeritud praktikate hulk, tähendusloome praktika. Tegevus on
protsessuaalne dünaamiline tähendusloome, kus kogemusi vahendatakse ja reegleid
kehtestatakse.
Enamasti kaldutakse kultuuri uurides lähtuda ühest või teisest käsitlusest. Filosoofilistes,
semiootilistes uurimustes on peamine rõhuasetus süsteemsel käsitlusel. Ajaloost lähtuvad
annaabi.ee 
