Eesti pulma kombed
vanadest pulmakommetest. Üldine on olnud laulurohkus, sest kõiki sündmusi kommenteeriti
lauluga. Vana regilaul on just pulmakommetes kõige kauem säilinud. Pulmalaulikud olid
need, kes heade rituaalitundjatena pulma juhtisid. Nad pidid olema väga sõnaosavad, et
reageerida kõigi külaliste nii halvustavatele kui kiitvatele avaldustele.
Tanutamine ehk pruudile naise peakatte pähe panemine oli pulma keskne rituaall. Selles
peituski kogu pulma tähendus. Nii saadi abielunaiseks, mitte aga kirikus jah-sõna üteldes.
Teiseks oluliseks abielunaise tunnuseks oli põll ja enamasti järgneski tanutamisele
põlletamine ehk põllelappimine. Pärast põlletamist algas pruudi tantsitamine, mis algselt
kuulus ilmselt viljakus- ja sigivusrituaalide hulka. Tantsitamisel oli esimeseks keegi
peigmehepoolsetest sugulastest, kellele pruut pärast kindad kinkis.Kõik, kes pruudiga
annaabi.ee 
