Müütilise ja filosoofilise mõtlemise erinevused
loodi. Müüdis avaldub mõttemall, selle abil vormitakse eneseteadvust ja ümbruskonna
olemust. Võiks siis öelda, et müütiline mõtlemine pole üldse mõtlemine nii nagu meie seda
sõna mõistame, see on see, mis on kogu aeg meie ümber, midagi müstilist, mille on loonud
meie esivanemad. Müütiline mõtlemine näeb maailma tervikuna, sellel on oma eesmärk
rõhutada iga inimese seost päritolumüüdiga ühiste jumalatega, esiisadega ja
rituaalitavadega.
Filosoofilise mõtlemise tunnusteks on kriitiline mõtlemine, loogilisus, hoiakud, normid ja
eetika. Selle alla kuuluvad ka metafüüsiline mõtlemine ning sokraatiline mõtlemine.
Metafüüsilises mõtlemises usutakse üldistesse seaduspärasustesse, mitte aga
individuaalsetesse tahtmistesse. Usutakse, et kuskil on tõde. Asja omadusi seletatakse asja
olemusega. Sokraatilises mõtlemises aga tahetakse tõeni jõuda läbi kahekõneliste otsingute,