David livingstone
paljude isikuomaduste pärast ja oskuses suhelda aafriklastega.
Livingstone soovis retke Taborasse, enne uuris piirkonnas geoloogiat, faunat, floorat,
õppis njamveesi keelt.
Oswell soovis isa koju viia, et saada tal oma asrtiõpinguteks raha, kuid Livingstone
loobub järjekordselt. Ta reisis Tanganjika järve äärde 1872.a, kuhu jäi laagrisse.
Livingstone oli nõrk ja vaevles rängas valus.
30.aprillil 1873 leiti ta oma voodi juurest surnuna. Rituaalikohaselt kanti surnukeha
majast välja tagaseina murtud avausest, mitte uksest. Livingstone mehed nutsid
meeletult, karjusid ja tulistasid õhku. Livingstone surnukehast eemaldati sõda ja
sisikond, mis paigutati plekk-karpi ja maeti kombekohaselt maha.
Surnukeha ise otustati mumifitseerida, painutada põlved rinnale ja paigutada
puukoorest toru sisse, nii et kandam sarnaneks tavalise kaubapalliga. Viimane retk oli
tuhande viiesaja miili pikkune.
Valitsuse kulul korraldati matusetalitlus 18
annaabi.ee 
