Suuremõisa loss
Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki, kus kasvatati kalu. Tiigid saavad oma vee
allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati
suvemajake.
Ajalugu ja omanikud
Mõisa tunti Pühalepa (Pohilep) ametimõisana ja siin resideerus ordufoogt või tema esindaja.
1563. aastal, Hiiumaa minekuga Rootsi võimu alla, läks mõis Rootsi kuninga valdusse. 1600-
ndate aastate lõpus läänistati see ajutiselt Rootsi rittmeistrile Christoph Stackelbergile. 1620.
aastal sai mõisa pandina ning 1624. aastal omandina Liivimaa kindralkuberner, krahv Jakob
De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie
´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le
(1637-1710), kes oli sõjaväelane, väejuht ja riigiametnik. 1687-1704 oli ta Eestimaa
kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see
annaabi.ee 
