Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond
Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond moodustati 1584. aastal Harju, Viru ja Järvamaa kreisi
aadelkondadest. Samal aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu Läänemaa aadelkond ning
neile laienesid samad privileegid.
Liivi sõja ajal 4. juuni 6. juuni 1561. aastal andis Eestimaa aadelkond ustavusvande Rootsi
kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna
Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega.
Rüütelkonna loomise peamiseks initsiaatoriks oli Pontus de la Gardie.
Eestimaa rüütelkond teostas Eestimaa kubermangus Maapäeva (Landtag) otsuste kaudu
kohalikku võimu, kuni 1917. aastani.
Eestima rüütelkonna eelkäijaks võib pidada Taani-aegset Harju ja Viru vasallide ühendust
(Universitas vasallorum in Estonia constituta), mille kohta on säilinud dokumendid aastast
1252.
annaabi.ee 
