Putukad
tunnevad suistega) ja kompimismeel. Putukate vereringe on avatud. Putukad hingavad
trahheedega, mis ulatuvad nende kõigi siseelunditeni. Hingeavad paiknevad kahel pool
keha külgedel. Rohutirtsud siristavad tagasäärt esitiiva serva vastu hõõrudes, ritsikad aga
tiivakandu vastamisi hõõrudes. Vaegmoondes (rohutirtsul) on areng järgmine:
munavastnevalmik, täismoondes aga: munavastnenukkvalmik. Putukad
jagunevad rohutirtsudeks (1-2 cm, taimetoiduline), ritsikateks (suuremad kui rohutirts,
söövad peamiselt putukaid; lauluritsikas, heinaritsikas), liblikateks (arenevad
täismoondega, sale keha, suured tiivad, mida katavad soomused, imevad imilondiga
õienektarit; leinaliblikas, lapsuliblikas), mardikateks (keha katavad tugevad kattetiivad;
lepatriinu, ninasarvikpõrnikas, maipõrnikas), kiilideks (sale keha, suured silmad,
läbipaistvad tiivad, elavad lagendikel ja veekogu kallastel) ja ehmestiivalisteks (vastne
annaabi.ee 
