Psühholoogia, realism, ritoorika
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii
käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse.
Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi.
Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis
need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele.
Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine;
Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid.
Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina)
Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid.
Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi".
Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja
suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse
mängudesse, sporti, meelelahutusse ...