Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis
Looduslike asurkondade kunstlike meetodite abil taastamise katsed on kogu maailma ning
seega ka Eestis alles algusjärgus ning senised tulemused väheedukad. Senise ümberasustamise
korral on olnud karpide suremus üle 50%.
Praegusel ajal tuleks liigi kaitsmiseks (pigem päästmiseks) rakendada järgmisi abinõusid:
· Vähendada Pudisoo jõe valgalalt tulevate setete koormust ning biogeenset reostust.
· Korrastada jõekalda puistud, et väheneks jõe risustatus.
· Püüda Pudisoo jõest välja koprad.
· Taastada jõeforelli kui vaheperemeesliigi elujõuline asurkond.
· Vältida maaparandustöid Pudisoo jõe, selle valgala ning sinna suubuvate ojade ja
kraavide läheduses.
Hariliku ebapärlikarbi asurkonna olukorraga aitaks kursis olla ka pidev seire. Et aga liigi
kaitset korraldada ja Pudisoo jõe ökoloogilist olukorda parandada, on vajalik välja töötada
üksikasjalik tegevuskava, mida Eestis senini kahjuks loodud ei ole.