tegelikult muutub. See oleneb peamiselt ikka meist endist. Meie ise, eesti keele kõnelejad, oleme need keele risustajad ja reostajad, tuues kõnekeelde slängi ning sõnu teistest keeltest. Mõned aastakümned tagasi oli meie keele ja kultuuri suureks mõjutajaks ida pool, ehk kõik, mis oli vene pärane. Tänapäevaks on see muutunud ning nüüd mõjutab meid suuresti lääs, milleks on ameerikalik kiire elu ja inglisepärane kirja- ja kõnekeel, mida noored rohkem omaks võtavad. Aga keele risustamisest ja võõrmõjust ehk isegi rohkem murettekitavad on muutused meie inimeste eelistustes ja mõttemaailmas. Viimastel aastatel on inimesed hakanud rohkem mõistma, kui tähtis on tegelikult eesti keel ning ühtsus ja kokkuhoidmine. Seda näitab noorte suurenev huvi meie ajaloo ja kõige eestipärase vastu. Minu arvates aitasid seda huvi suurendada möödunud suvel korraldatud üritused: öölaulupidu ning Balti keti eeskujul korraldatud läbi Balti riikide teatejooks
filmitööstus, oma eepos ja palju muud. Lennart Meri mõtteil on Eesti püsimajäämise peamine eeldus tugev eesti keel ja kultuur. Kuidas aga mõõta, kas keel ja kultuur on tugevad? Mis neid aspekte meile näitab? Kas keele tugevust määrab kõnelejate arv? Minu arvates mitte. Mina arvan, et piisab sellest, kui keele kõnelejad on ühtsed. Kui eesti keele kõnelejad hoiavad kokku ja annavad seda edasi oma järglastele, siis see teeb keele tugevaks. Hoidudes keele risustamisest erinevate väliskeeltest saadud sõnadega. Kui on kasvõi tuhatkond inimest, kes hoiavad meie keelt ja seda edasi õpetavad noortematele, siis see on see, mis teeb keele tugevaks. Kahjuks aga on inglise keel maailmas võimust võtmas ja paljud noored õpivad pigem seda, kui meie oma keelt. Inimesed peaksid rohkem väärtustama eesti keelt ja sellest rohkem lugu pidama. Samuti seda korrektselt kasutama nii kõne- kui ka kirjakeeles. Kuidas aga määratleda kultuuri tugevust
annaabi.ee 
