EESTI SIILLASED
siilid vaatasid üksteisele otsa,
hakkasid naerma,
ja grammofon hakkas mängima
ja mängis kevadeni.
SIILI SILMAD
Mart Raud
Kena kuusikuäär. Kevad soojendab nägu,
kui istun siin kivil, kus purukuiv rägu
tuulemurruga väänatud kännu najal
umbtihkeks on vajunud talveajal.
15
Tüvetükid on saetud ja viidud siit.
Ainult uurakil känd. Ja see oksariit.
Need oksad -- mis äkki nii kergitab neid,
et risuriit murdub kui ragelev leib?
Läbi roostjate raagude, okkapuru --
mis mees sealt nii vapralt end üles surub,
et raginal laguneb koost kogu onn?
See on siil, kes sealt tuleb. Siil -- visa kui jonn.
SIIL
Toomas Kersalu
Pobiseb ja nuuskab nina,
aevastab ning turtsub aina
siilipoiss, kes sügismarus
korjab kokku talvevarud.
Võtab selga õunu, pirne,
tassib pessa seenesirme.
talvel suure külma aegu
siilipoiss peab pesas naeru.
Kuid ninake tal vesine -
vist riietus on kesine.