Lendoravad
Raadiosaatjate abil on võimalik teada saada,
kui palju ja millise taimestikuga liikumisteid pidi lendoravad ringi liiguvad. Väikeste saatjate
patareid peavad vastu kuni kümme kuud ning saatjate signaali saab vastuvõtjatega jälgida
kilomeetri raadiuses. Praeguseks on välja tulnud, et nad kasutavad liikumiskoridorina ka
kuusenoorendikke, mis neile alaliseks elupaigaks ei sobi. On ka selgunud, et meie isased
lendoravad vahetavad päris sageli pesaõõnsusi ega ütle ära ka oravate risupesade
kasutamisest.
Terve öö kestnud lendorava jälgimise tulemusena on selgunud, et nad tulevad välja täielikus
pimeduses ja selle varjus nad ka oma kuni kilomeetri pikkuse öise rännaku lõpetavad,
pugedes teinekord esialgsest mitmesaja meetri kaugusel asuvasse teise pesapuusse. Kui sageli
ja miks nad pesaõõnsusi vahetavad, pole veel teada. Lendoravatele raadiosaatja kaela
panemise ja kinnipüüdmise puhul on kõige keerulisem leida üles asustatud pesaõõnsusega
haavapuu.
annaabi.ee 
