nähtusi.Elektrirongil ja füüsikal on palju omavahelisi seoseid.Selleks,et elektrirong saaks üldse sõita,on vaja elektrit.Elektrirong sõidabki elektri mõjul.Elektriraudtee kohal on kontaktliin,kust elektrirongid elektrit saavad.Läbi nende kandub elekter rongi ja paneb selle liikuma.Kuid elektrirong võib elektrit saada ka rööbastelt,mis on omavahel elektriliselt ühendatud.Rööbaste vahel on toiterööbas,mis varustab rööpaid elektriga,kuid see katkestatakse ristumiste kohal.Veoalajaam varustab elektrirongi kontaktvõrgu kaudu elektrivooluga. Elektrirongi ja rööbaste vahel toimub gravitatsioon ehk kehade vastastikune tõmbumine.Rööbaste ja elektrirongi vahel toimub ka hõõrdejõud,mis takistab elektrirongil rööbastelt välja sõitmist.Elektrirong töötab alalisvooluga.Alalisvool on vool,mille tugevus ja suund ei muutu.Elektrirongi koguvõimsus on 700-1000 kW.Kiirus on nendel üle 200 km/h.
* nõelelektroodid- lükatakse lihase sisse, uurivad aeglaste lihaste potensiaali * traatelektroodid Väsimusel väheneb lihases sagedus. Motoorsed ühikud on kiired(120 m/s) ja aeglased(60m/s) ja lihastes (5 m/s). EMG amplituud karakteristikud: * signaalide maksimaalne amplituud * mähisjoon * rektifitseeritud EMG * ruutkeskmistatud EMG * integreeritud EMG EMG sageduskarakteristikud: * EMG spektraalanalüüs: keskmine sagedus, mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd. Coaktivistsioon ja lihase koordinatsioon ja motoorsete ühikute mobiliseerimine töösse. M-vastus: sünkroniseeritud vastus lihases. H-refleks: seljaaju mootorsete ühikute aktiivsus. Aeglased motoorsed ühikud: 30-49 Hz Kiired motoorsed ühikud: 50-60 Hz Ületreeningu korral ei teki lihases täielikku lõõgastust on järel kontraktsioonid.
Kvantitatiivne geneetika uurib: Kuidas pärilikkus ja keskkond määravad tunnust? Mitu geeni määravad tunnust ja kus nad genoomis asuvad? Kas geenide mõju on alati ühesugune või erinev konkreetse tunnuse korral (vaata ka genoomi konflikti) Kui geenid interakteeruvad, kas neil on additiivne efekt? Kuidas valik mõjutab kvant. tunnust ja kas valik mõjutab ka teisi tunnuseid, millised ei ole valiku objektiks olnud? Milliste ristumiste ja valikuga on võimalik saada soovitud fenotüüpe?? Et neid küsimusi lahendada on vaja: Uuritava populatsiooni suurus ja juhuvalim Tunnuse jaotumise tüüp (näit. normaalne) Tavaliste keskmiste suuruste statistiline analüüs (standard hälve) Korrelatsiooni koefitsiendid/egressioon Erinevad statistilised meetrodid statistilise tõenäosuse hindamiseks Kvantitatiivsete tunnuste lookused (Quantitative trait loci ehk QTLs):
puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Partenogeneesi erivorm on apomiksis diploidne rakk hakkab arenema organismiks. 9. Panmiksis e. vaba ristumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost indiviidiga ning erinevate genotüüpidega indiviidide ristumiste sagedus oleneb ainult nende sagedusest populatsioonis (st. on juhuslik sündmus). 10. Isogaamsed organismid on organismid, millel emas- ja isasorganisme on fenotüübiliselt raske eristada. Sageli on gameedid ka ühesuurused ja sarnased, kuigi sooline diferentseerumine on toimunud. Paarumistüüp on geneetiliselt määratud ja sellega on seotud tavaliselt 1 lookus. Nt. vetikatel ja seentel 11
energiaressursid saavad otsa ning erutuse ülekanne aeglustub. *EMG spektri keskmise sageduse languse erinevus vaatlusalustel sõltub jõust, kehamassist, pikkusest, alaselja lihaste motoorsest võimekusest ja naha takistusest. EMG amplituud karakteristikud: * signaalide maksimaalne amplituud * mähisjoon * rektifitseeritud EMG * ruutkeskmistatud EMG * integreeritud EMG EMG sageduskarakteristikud: * EMG spektraalanalüüs: keskmine sagedus, mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd. Kombinatsioon teiste meetoditega: *Elektrostimulatsioon: uuritakse väsimust, pataloogiat, haigusi: alustatakse väikeste voolutugevustega ja erutuvad aferentsed lihaskiud: tööle läheb refleksikaar, erutus liigub seljaajju. Reflektroorsel teel tekib lihaskontraktsioon ja
erinevad. Kvantitatiivne geneetika uurib: Kuidas pärilikkus ja keskkond määravad tunnust? Mitu geeni määravad tunnust ja kus nad genoomis asuvad? Kas geenide mõju on alati ühesugune või erinev konkreetse tunnuse korral (vaata ka genoomi konflikti) Kui geenid interakteeruvad, kas neil on additiivne efekt? Kuidas valik mõjutab kvant. tunnust ja kas valik mõjutab ka teisi tunnuseid, millised ei ole valiku objektiks olnud? Milliste ristumiste ja valikuga on võimalik saada soovitud fenotüüpe??
annaabi.ee 
