Tammsaare ja Gailit elulugu
vaheldusse, kui ka koomilise enda mitmesuguseisse varjundeisse. Soodsalt häälestatud lugeja
võib Mauruse ülaltoodud kõnetsitaadis avastada huumori asemel vastupidi hoopis pilget
(satiiri), ,,härra Mauruse viisaka maja" küsimuses näiteks. Karakterkoomika seisukohalt ei
tarvitse seda seal aga sugugi leiduda. Nii ka edaspidi paljude analoogiliste passuste juures.
Tammsaare kunst kõnnib koomilise mitmesuguste tendentside ristumispiiril ja jätab palju
võimalusi nii või teisiti mõistmiseks. See ongi üks tema tähelepandavamaid iseärasusi.
Kunstiliselt mõjub see hästi, esiteks, sest et seega kaob elementaarsuse mulje, me tunneme
kokkupuudet tihedalt varjundirikka kunstiga, teiseks koomilise kontrastide tugevus seeläbi
aina võidab, mida peidetum on algselt nende lõplik lähenemisviis. Teinekord jääb see
lahenemine just sama iseärasuse tõttu siiski ka üldse tulemata. Tammsaare on tihti liialt
annaabi.ee 
