Eesti asustus
kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste -- gildide --
liikmed. Käsitöönduse alal püsis juba 14. sajandil kujunenud tsunftikord, 17. sajandi
jooksul spetsialiseerusid käsitööalad üha kitsamalt.
Mitmed ajaloolased peavad Eesti linnade põhilise arengu alguseks ajajärku, mil Eesti
alad liideti Venemaa koosseisu 18. sajandi algul. Suuremad linnad on meil olnud
kaubanduskeskusteks ja teede ristumiskohtadeks läbi aegade. Eesti liitmine
venemaaga toimus peale Põhjasõda Uusinkaupunki rahulepinguga 1721. aastal, mil
Eesti linnad arvati Vene "majandusliku organismi" koostisosaks ja nende edasine
areng toimus koos ülevenemaalise majandusliku arenguga. Venemaa koosseisu
minekuga aga ei kaasnenud kapitalistlike elementide, sealhulgas industrialiseerimise
arengut.
Eesti keskaegsed linnad läksid 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel üle
annaabi.ee 
