Vana-Rooma kokkuvõte
Ilmaelust eemaletõmbumine vastas ristiusu askeetlikele ideaalidele. Üksindusse tõmbunud
inimesi nimetati eremiitideks või munkadeks. Eremiitide seas oli nii mehi kui ka naisi.
Tekkisid ermiitide ja munkade kogukonnad ja tarvidus munkade ühiselu reguleerida, nii
tekkisid kloostrid, need olid kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlaks määratud
ja enamasti kirja pandud eeskirjade järgi. Kloostrites pandi suurt rõhku ristuiusu õpetuse
uurimisele, kristlike autorite tööde ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Nii sai
mitmest kloostrist juba antiikaja lõpul oluline hariduse ja kultuurikeskus.
12
Germaanlased olid pidevas kokkupuutes Rooma riigiga ja seega Rooma kultuurist
mõjutatud. Iv sajandil võtsid goodid ja seejärel mitmed teisedki germaani rahvad vastu
ristiusu. Piibli tõlkimiseks loodi goodi kirjakeel