Botaanika Eksam
Isetolmlemine võib toimuda sama taime piires (see on juhuslik) või ka sama õie
piires. Sama õie piires toimuval isetolmlemisel on omapärane spetsialiseerumise vorm
- kleistogaamia - tolmlemine toimub suletud ja seega ka värvilise kroonita õites. See
on väga iseloomulik kannikestele - neil on enamusel liikidel kevadised õied värvunud
ja putuktolmeldatavad, suvel ilmuvad aga kleistogaamsed õied. Kui kevadel pole
risttolmeldamise teel piisavalt seemneid tekkinud, täiendatakse nende hulka takkajärgi
suvel, kui rohurinde all on vähe lootust risttolmlemiseks, isetolmlemise teel tekkivate
seemnetega. Äärmuslikuks on arenenud kleistogaamia imekannikesel, kellel
kevadised ilusad õied enamasti ei vilju ja kogu seemnete hulk kujuneb
kleistogaamsetest õitest. (parim praktiline näittaim - lõhnav kannike)
6a) Isetolmlemisega seostub kaudselt nähtus, mille puhul seemned arenevad
viljastamata õiest - apomiksis
annaabi.ee 
