kõrvale tõrjus. Suurtükkide alused (lafetid) ei ole algupärased. Valdavalt olid 18. sajandi suuremad laevasuurtükid ratastel. Ankrute kollektsioon Lennusadama kaipealsel asub lisaks laevasuurtükkidele ka teinegi rikkalik kollektsioon - kokku 24 mitut tüüpi ankrut. Kõige vanemad neist on mitmesuguses suuruses viis kahekäpalist ankrut. Nende algupärased puidust risttoed on aeg hävitanud. Selline ankrutüüp oli suuremate muutusteta kasutusel aastasadu, seetõttu on nende vanust ja päritolu väga raske määrata. Ligilähedaselt sarnane ankrutüüp, kuid rauast risttoega, nn. admiraliteediankur, pärineb hoopis hilisemast ajast ja on kasutusel veel tänapäevalgi. Neid on ekspositsioonis erinevas suuruses seitse. Eesti Meremuuseum Kahekäpaliste ankrute uue põlvkonna moodustavad nn. patentankrud, millistest on eksponeeritud
Kõik need suurtükid on dateeeritavad 18. sajandisse, mil relvatööstuses odavam malm kalli pronksi kõrvale tõrjus. Suurtükkide alused (lafetid) ei ole algupärased. Valdavalt olid 18. sajandi suuremad laevasuurtükid ratastel. Ankrute kollektsioon Lennusadama kaipealsel asub lisaks laevasuurtükkidele ka teinegi rikkalik kollektsioon - kokku 24 mitut tüüpi ankrut. Kõige vanemad neist on mitmesuguses suuruses viis kahekäpalist ankrut. Nende algupärased puidust risttoed on aeg hävitanud. Selline ankrutüüp oli suuremate muutusteta kasutusel aastasadu, seetõttu on nende vanust ja päritolu väga raske määrata. Ligilähedaselt sarnane ankrutüüp, kuid rauast risttoega, nn. admiraliteediankur, pärineb hoopis hilisemast ajast ja on kasutusel veel tänapäevalgi. Neid on ekspositsioonis erinevas suuruses seitse. Kahekäpaliste ankrute uue põlvkonna moodustavad nn
annaabi.ee 
