Maa ja tema kaaslane Kuu
Valged laigud Maal on väga liikuvad ja muutliku
kujuga, mõnikord on neid rohkem, mõnikord vähem. See viitab
pilvedele Maa atmosfääris. Kui pilvi on vähe, siis on kõige
suuremate teleskoopidega näha Maa pinnamoodustusi. Enamiku
planeedist hõlmavad tumedad sinised alad. Nende vahel võib
täheldada kollakaspruune piirkondi. Planeedi pinna jälgimise
põhjal on Maa ööpäev 2% lühem kui Marsil. Maal nagu Marsilgi
esinevad aastaajad, sest planeedi pöörlemistelg on tiirlemistasandi
ristsuunaga kaldu 23,5-kraadise nurga all ning seetõttu on kord
üks, kord teine planeedi poolkera rohkem Päikese poole pööratud.
Pooluste ümber on valged polaarmütsikesed, mis suurenevad ja
vähenevad vastavalt aastaaegadele. Lõunapoolne polaarmüts on
palju stabiilsem, kuid väiksema ulatusega kui põhjapoolne.
Spektroskoopiliselt on Maa atmosfääris kindlaks tehtud hapniku,
veeauru ja süsihappegaasi olemasolu, kuid teoreetikute arvates on
atmosfääri põhiline koostisosa veel kindlaks tegemata
annaabi.ee 
