tagant sirged, millele märgitakse maastiku iseloomulikud punktid. Nende punktide maksimaalsed vahekaugused olenevad mõõtkavast ja on normatiividega määratud (nt 1:500 max 20 m). piki magistraali nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga ristsirge omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega. Arvutused tehakse analoogiliselt ruutude meetodile, s.t. piki magistraali nivelleeritakse nagu nivelleerimiskäiku, aga piki ristsirgeid arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Kui ristsirget nivelleeriti mitmest jaamast, siis tuleb kõigepealt arvutada sidepunktide kõrgused rippuva nivelleerimiskäigu meetodil. Vajaduse korral võib magistraali suhtes rajada sihid mingi sobiva nurga all. Töö käigus koostatakse abriss nagu ruutude meetodi puhul ja ka plaani koostamine on analoogiline. Trassi mõõdistamine 1. Üldist Liiniehitiste nagu tunnelid, torujuhtmed, liiklusmagistraalid telge nimetatakse trassiks.
maastiku iseloomulikud punktid. Nende punktide maksimaalsed vahekaugused olenevad mõõtkavast ja on normatiividega määratud (nt 1:500 max 20 m). piki magistraali nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga ristsirge omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega. Arvutused tehakse analoogiliselt ruutude meetodile, s.t. piki magistraali nivelleeritakse nagu nivelleerimiskäiku, aga piki ristsirgeid arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Kui ristsirget nivelleeriti mitmest jaamast, siis tuleb kõigepealt arvutada sidepunktide kõrgused rippuva nivelleerimiskäigu meetodil. Vajaduse korral võib magistraali suhtes rajada sihid mingi sobiva nurga all. Töö käigus koostatakse abriss nagu ruutude meetodi puhul ja ka plaani koostamine on analoogiline. 68. Pinnanivelleerimise arvutused Kõrguste saamiseks tuleb kõik väljamärgitud punktid nivelleerida lähtudes kas alalisest või
Helilaine kuju. Kuna keskkond ümbritseb võnkuvat osakest igalt poolt, levib heli igas suunas. Heli allikast võrdsel kaugusel asuvad osakesed võnguvad ühes faasis. Samas faasis olevaid osakesi ühendavat pinda nimetatakse laine frondiks. Laine front määrab laine kuju. Laine front võib olla sfääriline, silindriline, tasa või ebakorrapärane. Sfäärilise frondi tekitab pulseeriv kera, silindrilise pulseeriv silinder, tasalaine – pulseeriv tasand. Laine frondi kujuteldavaid ristsirgeid, mis näitavad laine liikumise suunda, nimetatakse helikiirteks. Helivälja põhilised näitajad Helilained vedelikus kujutavad tihendusi ja hõrendusi, mida tekitab võnkuv allikas. Tihendused ja hõrendused on seotud kohaliku rõhu muutusega. Kui heli puudumisel antud kohas rõhk on P0, siis helilaine läbimise hetkel tõuseb ja omandab väärtuse P1. Rõhkude vahet P0 - P1 nimetatakse heli- ehk akustiliseks rõhuks. Helilaine levimisel rõhk antud
annaabi.ee 
