Ökoloogia kordamisküsimused
võib olla palju erinevaid vorme. Näiteks jalakad ja haavad kasvatavad oma juurtest välja uusi
võrseid, kartul sigib mugulate abil jne. Mõned taimed saadavad vääte mööda maapinda, mis
siis juurduvad ja
arenevad mõnes maaga kokkupuutuvas punktis omaette taimeks, näiteks maasikad, hanijalg ja
roomav tulikas. Osadel taimedel arenevad tütartaimed leheservades, mis mahakukkudes
kasvavad uueks taimeks. Sedasi paljuneb näiteks tuntud toataim kalanhoe.
Sigimisviiside geneetiline mõju: Ristsigimise korral saab organism poole oma
kromosoomidest (geenialeelidest)üuhelt, poole teiselt vanemalt. Vegetatiivse sigimisega
korral saab taim kõik kromosoomid oma eellaselt ja
on seega temaga geneetiliselt identne.
Iseviljastumise mõjud: Ühe heterosügootse geeniga vanemal saab iseviljastudes olla kolme
tüüpi järglasi (vanem Aa, lapsed AA, Aa, aA ja aa). Edaspidi annavad homosügootsed
järglased ainult homosügootseid järglasi kuid heterosügootsetel on vaid pooled järglastest
annaabi.ee 
