Mikroobifusioloogia
ka mittelahustuvad (tselluloos, kitiin ja lipiidid). Ensüümid võivad lagundada
maatriksit nii energiaallikaks biofilmis olevatele bakteritele, kui ka modifitseerida
biofilmi struktuuri. Biofilmi maatriksi modifitseerimine on vajalik selleks, et
bakterid saaks biofilmist lahkuda või lausa biofilmil lagundada, kui
keskkonnatingimused muutuvad järsku.
Struktuurvalkudest on tuntuim P. aeruginosa CdrA, mis seob Psl-polüsahhariide
ning ristseondumine tugevdab biofilmi maatriksit. Samas on CdrA oluline ka Psl-
polüsahhariidi polümeriseerumisel, ankurdades polüsahhariidi raku
välismembraani külge.
Rakuväline DNA (eDNA) on biofilmi küpsedes väga oluline struktuuri
kooshoidja. Sõltuvalt bakteriliigist on rakuvälisel DNA-l ses osas suurem või
väiksem tähtsus, päritolu ning osakaal maatriksist. Eriti palju on eDNA-d heitvete
biofilmides. Staphylococcus aureus'l on eDNA maatriksi peamine komponent,
samas kui S
annaabi.ee 
