Taevakehade uurimine
Klassikaline astronoomia sai alguse Mesopotaamias. Kreeklased nimetasid seda piirkonda
Kaldeaks ja kuni Rooma riigini välja oli nimi "kaldealane" astronoomi sünonüümiks.
Kaldealased kasutasid kuukalendrit ja noorkuu ilmumise tähtkuju määramine mingeid
mõõtmisi ei nõudnud. Vajadus suurema täpsuse järele tekkis siis, kui hakati jälgima planeetide
liikumist.
Esimeseks mõõtevahendiks oli sau, mis kujutas endast piki umbes poolemeetrist latti
liikuvat ristpulka. Nurga mõõtmiseks tõsteti lati ots silma juurde ja nihutati ristpulka seni, kuni
mõõdetav kaugus kahe tähe vahel ühtis ristpulga pikkusega. Nurga suurus loeti saualt ristpulga
asukoha järgi.
Hipparchos sauaga Keskaegne kvadrant
Hipparachos (190. - 120. a eKr) oli Kreeka astronoom, mõõtis esimesena pöörleva objekti
pöörlemistelje suuna muutumist ja koostas esimese tähekataloogi.