Ristprofiili joonestamist alustan vahekauguste kandmisest. Näiteks pk 4 juures on mõõdetud vasakule 12 m ja 8m ning paremale 5m ja 10m. Vahemaade kandmist alustan vasakule mõõdetud kaugusest ehk selle ristprofiili puhul siis 12m. Kuna mõõtkavas 1:200 vastab 1 cm-le 2m, siis 12:2=6cm. Ristprofiili vertikaalteljest mõõdan 6cm paremale ja sinna juurde kannan punkti nr- pk 4. Trassi teljest on vasakule määratud kõrgus veel piketile v8. Selle piketi kandmiseks ristprofiilile tuleb piketist 4 kanda 4cm (8:2=4cm) vasakule ja see pikett saab juurde numbri v8. Analoogselt kannan joonisele ka teljest paremale mõõdetud pikettide asukohad. Punktide kõrgused ehk mustad altituudid saan tabelist 1.1. Sama teen ka joonise 1.3 koostamisel.
projektkõrgused, projekteeritud kalded ja kaugused jne. 7. Ristprofiilide koostamine Tavaliselt ristprofiilid koostatakse nii horisontaal- kui verikaalsuunas ühes mõõtkavas (nt 1:100) ja tabeli pea koosneb ainult kahest reast: kaugused ja maapinna kõrgused. Trassil asuv punkt, mille kohal ristprofiil joonestati, tähistatakse kauguste rea keskel vertikaaljoonega. Edasi kantakse sellest punktis lähtudes paremale ja vasakule ristprofiili punktid ja nende kaugused kõrgused märgitakse ristprofiilile tabelist võetud andmete järgi. Märkimistööd 1. Ringikõvera detailide märkimine kuulub ehitustööde juurde, detailsel märkimisel lüüakse vaiad ringi kõveruse tähistamiseks sellise tihedusega, et kahe naabervaia vahelist kaare osa võiks lugeda praktiliselt sirgeks. Mida väiksem on kõvera raadius, seda tihedamini tuleb märkida. Vaia lüüakse tavaliselt kas 5, 10, 20, 40 m tagant. Enamkasutatavad märkimisviisid on järgmised: a
annaabi.ee 
