Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
1192.a. tegid venelased röövkäigu Ugandisse, põletades maha Tarbatu ( Tartu )
ja Otepää linnused. Eestlased tegid taas vasturünnaku Pihkva suunas. Taanlased
ja rootslased sooritasid mitmel suvel röövretki Saaremaale ja Lääne-Eestisse.
XII saj. lõpul oli katoliku kirik vägemaim kui kunagi varem, omas kolmandiku
kõigist maadest kristlikus maailmas. Kirik oli universaalne jõud ja selle võimu
suurendamiseks õhutas paavst balti ja soome sugu rahvaste ristmisele.
ÜHISKONDLIK KORRALDUS JA MAJANDUS.
1000.a. oli muinas-Eestis juba riiklik korraldus. Eesti ühiskondliku struktuuri
moodustasid perekond ja sellest edasi sugukond. Veresugulusele põhinevast
sugukonnast arenesid välja regionaalsed maakondlikud üksused, mille eesotsas
seisid vanemad. Eesti jagunes kaheksaks suuremaks maakonnaks, millest
suurem osa on säilinud siiani. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Nii maa-
annaabi.ee 
